Uku lugu

On see siis sõber, jumal, haldjad, inglid või kaitsevaim – kes missugust abilist enda kõrval vajab. Igal abilisel on oma roll ja oma väärtus.

Kuigi meie rahval pole mälus kuulsaid legende võimsatest jumalatest, ei eita me ka tuliselt silmaga nähtamatut või kõrgema võimu olemasolu. Meie esivanemad uskusid sellesse, et igal inimesel, nähtusel või paigal on kaitsevaim. Nii leidsime ka meie oma tööhaldusprogrammile oma kaitsevaimu – Öökull Uku.

Uku nimi on võetud Eesti rahvausundist, kus Uku oli esialgu tuntud kui majahaldjas. Hiljem andis meie lauluisa FR. R. Kreutzwald Ukule jumala staatuse. Uku nimetus on tõenäoliselt inspireeritud Soome ilmajumala Ukko nimest.

Rahva seas teati Ukut kui Ilmataati, Taevataati, Vanataati, Vanaisa. Kõikides nimedes on sama tähenduse rõhutamine – taevavalitseja vanadus. Muistsetel eestlastel ei jõudnud igaviku mõiste välja kujuneda. Tarkust, kogemust ja kindlustunnet sümboliseeris neile vanadus. Vanataat Uku.Ürgajal austati jumalustena loomi ja linde. Kui hilisemal ajal hakati jumalaid kujutama inimeste sarnastena, pühendati neile iidse uskumuse pärandina ka mingi loom või lind. Antiikmütoloogias Tarkusejumalanna Athena sümboliks ja abiliseks oli Öökull.

Öökull on paljudel rahvastel olnud mütoloogilise tähendusega lind. Ülisuured ümmargused silmad, rahulik mõtisklev olek, hääletu liikumine, nägemine kõikjale enda ümber (kaela liikuvus 270 kraadi) ning terav kuulmine on öökulli kõige iseloomulikemateks joonteks. Inimesed seostavad öökulli teadmiste ja tarkusega. Mõnel puhul ka nõiduse ja müstikaga.

Ka kirjanduses on öökullidel väga tähtis roll.

Tuntuks saanud oma hea ja siira loomusega Karupoeg Puhh pöördus alati Öökulli poole, kui oli vaja tarka nõu. Maailmakuulsa Harry Potteri lugudes hoolitsesid oma arukuse ja taibukusega silma paistvad öökullid kirjavahetuse eest.

Meie Öökull Uku saab samuti paljudele tubliks ja targaks abiliseks!