Teatavasti jõustus 2019. aasta alguses seadusemuudatus, mis paneb kõigile ettevõtjatele kohustuse märkida TÖRi töötajate ametikoht ja töökoha aadress (kirjutasin sel teemal pikemalt siin).

Nüüdseks on raamatupidajad uue süsteemi järgi paar kuud toimetada saanud ning tekkinud on rohkesti kõhklusi, kahtlusi ja murekohti. Mõeldud – tehtud: panin enamlevinud küsimused kokku ning tegin nende põhjal Statistikaametile avaliku päringu. Järgnevalt saad lugeda küsimusi ja vastuseid.

‍Kui inimene, kes sisestab TÖRi andmeid, valib kogemata kas vale ametinimetuse või määrab selle valest grupist, siis kas see eksitus võib kuidagi mõjutada töötajat, kellele osas ebaõiged andmed esitatakse?

‍Otsest mõju töötajale ei ole. Soovitav on sellisel juhtumil leida andmete sisestaja ja töötaja vaheline ühene arusaamine, mille kohaselt kantakse ametinimetus TÖRi.

‍MKS ja RRS on siinkohal seadused, mis tegelikult ei haara töösuhete regulatsiooni. Ka kuni 1.01.2019 kehtiv MKS § 254 lg 1 p 7 nägi ette, et andmeid ametinimetuse ja töökoha aadressi kohta kogutakse juhul, kui tegemist on kolmanda riigi kodakondsust või määratlemata kodakondsust omava isikuga, kes elab Eestis töötamist lubava tähtajalise elamisloa alusel, või kolmanda riigi kodakondsust või määratlemata kodakondsust omava isikuga, kes viibib Eestis viisa või viisavabaduse alusel ja kellel on õigus lühiajaliselt Eestis töötada.

MKSis tehtud muudatus ja muudatused MKRi põhimääruses on loonud õigusliku aluse, mis lubab töötamise registrisse koguda andmeid kõikide isikute ametinimetuse ja töökoha asukoha kohta riikliku statistika tegemiseks, kuid andmed peavad olema õiged.

‍Kas TÖRi lisatud andmeid on võimalik näha ka kellelgi teisel või saab neid kasutada hiljem näiteks inimese teine tööandja või mõni ametkond? Kuidas see võib mõjutada töötaja töökarjääri või tema edasist tööturul tegutsemist?

‍Andmeid ei näe teine tööandja, küll aga ametkonnad, kes on loetletud MKS paragrahv 29.

Töötaja töökarjääri või tööturul tegutsemist andmestik ei mõjuta. Ametinimetusel TÖRis ei ole õiguslikku tähendust, andmeid kogutakse statistilisel eesmärgil ja andmetele ei ole juurdepääsu kolmandatel isikutel, s.o tõendina uue töösuhte loomisel.

‍Millist hilisemat aruandlust või lisakohustusi toob tööandjale kaasa TÖRi sisestatud ametinimetuste märkimine?

‍Meile teadaolevalt ei too ametinimetuse märkimine tööandjale täiendavalt aruandlust või lisakohustusi. Kui need on õigesti määratud, on võimalik tööandjal tulevikus vähendada koormust, mis tekib ettevõtetele andmete esitamisel riigiasutustele.

• Nt lõpetades andmete kogumise statistilise aruandega Palk (kuu) ja lisa oktoobrikuu kohta (statistikatöö kood 21101);
• Samuti saab vähendada oluliselt kogutavate näitajate arvu aruannetel Tööjõu liikumine, hõivatud ja vabad ametikohad (statistikatöö kood 21104) ‒ 10 näitaja asemel 2 näitajat ning;
• Töötasu struktuur (statistikatöö kood 21102) ‒ 25 näitaja asemel 8 näitajat, kui on olemas masin-masin liidesed.

Mis eesmärgil ja missugust statistikat plaanitakse hakata tegema ametinimetuste alusel? Kas seda hakatakse siduma teiste andmetega ja kas teatud ametkonnad (nt Maksuamet või muud riigiasutused) analüüsivad neid ning hakkavad tegema sellest järeldusi või otsuseid? Üksikjuhtumit see ei mõjuta. Andmetest sõltub:

• tööjõuvajaduse prognoos riigis (vananevas ühiskonnas);
• regionaalse tööjõuvajaduse hindamise seiresüsteemi loomine;
• Eesti regionaalarengu strateegia 2020 eesmärkide ja meetmete seire tulemus (nt piirkondade majandusliku spetsialiseerumise ja piirkonnaspetsiifiliste ettevõtluse kasvuvaldkondade arengu edukuse kohta);
• andmed on sisendiks regionaalpoliitiliste meetmete edasisel väljatöötamisel. Nt pendelränne, töökohtade regionaalne paiknemine, regionaalne palgastatistika [sh kolmanda sektori ühenduste palgaline tööjõud (arv, piirkondlik jaotus, hõive, sooline jaotus)], palgatöötajate arv ja osatähtsus tegevusalade ja haldusüksuste või nende funktsionaalsete gruppide järgi.

Ettevõtted saavad senisest detailsemast palgastatistikat, näiteks:

1. keskmine töötasu ametiala järgi maakondades ja suuremates KOVides;
2. töötasu mediaan ametiala järgi maakondades ja suuremates KOVides;
3. ebaregulaarne preemia maakondades ja suuremates KOVides;
4. töötasu grupid maakondades, nt 800‒1000 eurot teenivate töötajate arv Harju maakonnas.

Kui suure tõenäosusega loodetakse saada TÖRi sisestatud andmetest korrektset informatsiooni, mida kasutada statistiliste andmete esitamiseks (näiteks avalikuks kasutamiseks või konkreetses situatsioonides)?

‍Andmeid monitooritakse ja viiakse läbi riskide hindamisi maksude kogumise aspektist lähtuvalt. Vale andmestik kuulub parandamisele. Kõik andmed ametinimetuste ja töökohtade lõikes lähevad avalikult avaldamiseks. Nt inimeste tööränne ruutkaardil jne. Andmed on üldistatud ja pole otseselt seostatavad üksikisikuga.

‍Psst! Kas sa juba Uku tarkvara oma raamatupidamistööde haldamiseks kasutad? Kui mitte, siis klõpsa sellel lingil ja uuri lähemalt, kuidas ma sind aidata saan.

Illustratsioon: Icons8